Eakate Nõukogud

Miks Eakate Nõukogud?

Eesti on kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, kus vaatamata territooriumi väiksusele on suured regionaalsed erinevused.

Tasakaalus ja demokraatliku ühiskonna aluseks on võimalikult võrdsete tingimuste loomine informatsioonile ligipääsemiseks.

Haldusreformi järel peaks igasse omavalitsuse piirkonda kuuluma vähemalt 5000 inimest. Teenused koonduvad tõmbekeskustesse, kuid kohalik transport on kas puudu või ei võimalda sõiduplaanid mõistlikku asjaajamist.

Kui väiksemas omavalitsuses sotsiaaltöötajad suhtlesid eakatega pea personaalselt, siis nüüd kujuneb olukord, kus eakad jäävad oma spetsiifiliste vajadustega tähelepanuta. Suurenenud territoorium toob kaasa selle, et eakad ei saa vajalikku infot ja kohalik omavalitsus ei tea, mis probleemid kohapeal pensionäre vaevavad.

EPÜL on veenudnud, et puudujäägid spetsiifilise info liikumises ja aktiivses vastastikuses suhtlemises tuleb täita.

EPÜL-i küsitlus kohalikes omavalitsustes näitas, et otsest vastuseisu Eakate Nõukogude moodustamisele ei ole.

Soovime et  pensionäridest räägitaks kui aktiivsest huvigrupist, kes annab ka  oma panuse ühiskonna toimimisse nii pensionieas töötamise, lastelaste hoidmise kui rahvuskultuuri säilitamise osas.

Tegemist on teemaga, mis on selgelt erakondadeülene

 

Eakate nõukogude struktuur ja pädevus

 Nõukogu pädevus

  • Nõukogu jälgib eri valitsemisaladel toimuvat eakate seisukohtadest ja huvidest lähtuvalt;
  • aitab edastada avalike teenuste kohta käivat informatsiooni;
  • esitab algatusi ja ettepanekuid eakate eluolusse puutuvates asjades, lähtudes visioonist-Eakatesõbralik Eesti.

Nõukogu koosseis

Nõukogu valitakse kaheks aastaks. Sinna kuuluksid:

  • üks volikogu liige.
  • üks vastava (valla/linnavalitsuse) sotsiaaltöötaja(nõukogu sekretär).
  • vähemalt 3-5 pensionäride esindajat, kes on nimetatud kohalike pensionäride organisatsioonide poolt ja kinnitatud kohaliku omavalitsuse poolt.

Nõukogu töökord

  • Nõukogu koosolekud toimuvad minimaalselt 4 korda aastas.
  • Nõukogu liikmetel on õigus nõuda küsimuste lisamist koosolekute päevakorda.
  • Otsuste vastuvõtmiseks on  vajalik lihthäälteenamus.
  • Nõukogu otsused on soovituslikud, kuid nende arutamine volikogus on kohustuslik