Võitlus ageismi ilmingute vastu
Üks Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu eesmärkidest on pensionäride õiguste kaitse.
2018 aasta oli WHO poolt kuulutatud ageismi vastu võitlemise aastaks. Mis on ageism? Selle formuleeris esimesena R.N.Butler(1968 American Institute of Ageing)
Tegemist on vanemate inimeste süstemaatilise stereotüpiseerimisega ja diskrimineerimisega.
Peale selle formuleerimist Butleri poolt, ei ole erinevates keeltes leitud lühikest sõnalist vastet. Nii et, antud formuleering on võetud kasutusele laensõnana paljudes keeltes.
Ageismi esineb erinevates vormides. Alates vanemaealist kujutamisest meedias(tihti lähifoto kus paistavad hästi kortsud, abistav kepp, vanaldane riietus jne). Räägitakse palju sellest, et pensionärid on suur koormus sotsiaalsüsteemile, elavad tulevaste põlvkondade arvel. Tegelikult Eesti riigi rahaline osalus pensioni II samba moodustamisel on pärit praeguste pensionäride pensionifondist. Praegune pension võiks olla suurem kui riigi osalust II pensionisambas ei oleks. Meedias on esinenud kuvand, et vanemaealised juhid on liikluses aeglased, teevad rohkem avariisid. Tegelik statistika seda ei kinnita. On esinenud artikleid, kus tehakse ettepanek, vanematelt inimestelt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta. Vikerraadioski on mõned avaldanud arvamust umbes nii „ et õnn ei tule meie õuele enne kui mõned põlvkonnsad on lahkunud“ Eriti reljeefselt paistab ageism silma töörurul. Tavaline on see, et vanemaealine 55+ ei leia enam erialast tööd. Ta võib kandideerida, aga tavaline vastus on „kahjuks Te ei osutunud valituks“.
UN Open-Ended WorkingGroup on Ageing, vastavalt ÜRO Peaassamblee otsusele, tegeleb vanemaealiste diskrimineerimise probleemiga kuni vastava konventsiooni väljatöötamise ja vastuvõtmiseni. Eestil oleks võimalus selles protsessis aktiivselt osaleda, seda enam, et oleme nüüd ÜRO-s paremini nähtav.
Eesti Pensionäride Ühendute Liit kavatseb koos lähiriikide pnsionäride organisatsioonidega, viia läbi rahvusvahelise seminari „ Kuidas paremini võidelda ageismi ilmingute vastu?“
On vaja kindlustada vanemaealiste võrdsed õigused, võimaldamaks aktiivselt osa võtta ühiskondlikest protsessidest, vananeda aktiivsena ja väärikalt.