Klubi ”KANARBIK” ja seltsing ”SÜGISKULD”     ALUTAGUSE VALD

Tudulinna on väike metsaküla Alutaguse laante keskel, esmamainimisega 1583. aastal, tolleaegse nimega Tutilinna. Nimevariante praeguse nimeni on olnud teadaolevalt 21. Tudulinna on pikaajaliste kultuuri- ja haridustraditsioonidega. Aastal 1892 loodi Tudulinna Laulu ja Mängu Selts. Asustus talude näol oli tihe , kultuurihuvilisi piisavalt, et tegutseksid laulukoorid, puhkpilliorkester, näitering. Lavastati ka operette. Ei peetud raskeks 10-15 km kauguselt metsataludestki hobusega proovidesse, ühistele pidudele või laulupeole sõita. 1900. aastal ehitatud ja hiljem juurdeehituse saanud rahvamajas toimus vilgas tegevus. 1957. aastal põles rahvamaja maani maha, kuid Tudulinna rahvas ei jäänud õnnetusest tuimaks vaid asus ehitama uut hoonet. Koguti annetusi; kasvatati kurke, müüdi neid Leningradi turul, et osta ehitusmaterjali. Ehitustööst võtsid osa nii vanad kui kooliõpilased. 1. veebruaril 1959 toimuski kultuurimaja (tolleaegne nimetus) avapidu. Lõpulauluks laulis kogu kokkutulnud rahvas puhkpilliorkestri saatel „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt…“. Võimas! Käesoleva ajani on see avar rahvamaja ( praegune nimetus) rahva kasutuses, kus võimalik läbi viia suuremaarvulisi kokkusaamisi.

Esimene puukirik ehitati Tudulinna 1766. aastal. Praeguseni on säilinud ehituse seinad, hoiul on tornikukk. Tänu palkseintele on hoones hea akustika naturaalmuusika esitamiseks. Selle unikaalse hoone kordategemiseks ning piirkonna kontserttegevuse ja turismi arenguks asutati 2017. aastal MTÜ Tudulinna Kultuurikants eesotsas pianist Lauri Väinmaaga, kelle juured tihedalt seotud Tudulinnaga.

Seoses koguduse lõhenemisega valmis 1939. aastal, vähem kui kahe aastaga kohalike inimeste annetuste ja osavõtuga ehitustöödel, uus kirik (Rahu kirik) torniga teise suunda. Koguduste vaheline kirikutüli oli Eesti kirikute ajaloos ainulaadne. Polnud ime, kui ühest perekonnast mees oli ühe ja naine teise koguduse liige.

Sõda ja küüditamised pidurdasid seltsitegevust, kolhooside periood muserdas inimesi vaimselt ja füüsiliselt. Vaja oli kuidagi elus püsida.

1950. aastaks valmis Roostoja jõele Tudulinna Hüdroelektrijaam, mis varustas Tudulinna elektriga 10 aastat, olles teine omataoline peale Leevakut Eestis. 1999. aastal elektrijaam taaskäivitati ja see töötab tänase päevani. Rannapungerja jõele on ehitatud Eestis ainulaadne katusega Järuska sild. Erisusi meil jätkub.

1875. aastal viibis Tudulinnas helilooja David Wirkhaus, kes veenis siinseid ärksamaid mehi puhkpilliorkestrit looma. Hangiti pillid ja 1876. aasta talvel hakkaski tegutsema Tudulinna puhkpilliorkester. Kauaaegne koori- ja orkestrijuht oli Otto Pikhof.  1956. a. juhatas üle 30 liikmelist orkestrit, kuhu olid kutsutud mängima ka Tudulinna kooli õpilased,  õpetaja August Luming. Tudulinna Naisseltsi asutajaks oli kooliõpetaja Mary Roosvald (Treimann), kes juhatas nais- ja segakoori ning juhendas  ka rahvatantsijaid. Noodid saadi kooridele Miina Härma abiga. Läbi aegade on Tudulinnas koore juhatanud veel Helmi Kukk, Virve Arnold, Evi Ostrak ja Oonurme segakoori Ants ning Elo Üleoja. Näiteringi juhendas pikki aastaid Arnold Halling. Suure andega muusik ja kunstnik oli Lembit Taluste, kes töötas kultuurimaja kunstilise juhina pikki aastaid.

Tudulinnast on võrsunud kultuuritegelased Ants Üleoja, Tiit Tralla, Lauri Väinmaa, Neeme Suurväli, Paula Padrik, Marta Toiger ja Tiina Tõnis. Tudulinna rahvamaja lava ei ole neile võõras.

Tudulinna pensionäride klubi Kanarbik tegevus aastatel 1980- 2018.

Tudulinna külanõukogu juurde moodustatud pensionäride nõukogu liikmel Valeeria Kajul tuli mõte rikastada pensionäride elu isetegemiste ja kooskäimistega ning ta organiseeris juba 1975. aastal ekskursiooni Riiga. Järgmisel aastal külastati Tallinna ja tähistati kadripäeva, istuti ühises näärilauas. Kooskäimise soov aina suurenes ning nii otsustati 15. jaanuaril 1980 pensionäride nõukogu eestvedamisel moodustada pensionäride laulu- ja tantsuringid. Kollektiive asus juhendama  kultuurimaja juhataja Evi Ostrak. Hiljem on lauljaid juhendanud Ants Pikknurm jt. Kõige pikemat aega ja ka tänasel päeval on lauljate juhendaja Gerry Lehismets. Tantsijaid on õpetanud Alli Kaaramaa, Luule Kivimägi, Viivi Tõnis ja Monika Normak.  Valeeria Kaju initsiatiivil kutsuti kokku nõukogu pidulik koosolek, kus 43 osalejaga koos moodustati 9. märtsil 1980 Tudulinna Pensionäride Ühendus , mis hiljem sai nimeks klubi Kanarbik. Edaspidi peeti koosolekuid igakuiselt, koostati eakatele meelepärased ja jõukohased tegevusplaanid. Tähistati rahvakalendri tähtpäevi, hiljem lisandusid õuna-, kartuli- ja juurikapäev. Nende päevade korraldamises ja läbiviimises said eakad ise kaasa lüüa. Traditsiooniks said lillenäitused. 1978. aastal moodustati  mandoliinimängija Lembit Tõnise eestvedamisel külakapell, seega oli pensionäride pidudel muusika kindlustatud. Esinemisi oli rohkesti ja vahel astuti üles ka koos Iisaku kapelliga. Vahelduseks lõõtsamängija Helmut Toommägi ja akordionist Enno Saaremets. Naljalugude vestjatest ei olnud ka kunagi puudust.  Laulu- ja tantsumemmed osalesid alati maakondlikel memme- taadi päevadel ning võeti osa ka memme-taadi konkursist Tammikus. Näiteks 2009. aastal tõi maakonna memme tiitli Tudulinna Zinaida Pikhoff. Igal suvel on toimunud huvireisid ja piknik mõnes erinevas paigas. Tudulinna pensionäride sõpruskonnaks oli  Ida- Virumaa lõunaregioon, kuhu kuulusid Alajõe, Iisaku Tudulinna, Illuka , Lohusuu ja Avinurme vallad. Suhtlus oli tihe ka Pagari pensionäride klubiga Elulõng, mida vedas Tudulinna juurtega Ege Roosimägi. Ajapikku kujunes välja, et naljapäeva peeti Pagaril, sõbrapäeva Iisakus, kadri-, mardipäeva ja jõule Tudulinnas, Illukal käidi klubi Maarjahein sünnipäevadel ja nii kestis see aastaid. Praegu kuulub Tudulinna koos Alajõe, Iisaku , Illuka ja Mäetaguse endiste valdadega ühte suurde Alutaguse valda ja tuleb tunnistada, et Tudulinna jaoks on see suur võit. Vald on teinud ja teeb väga palju Tudulinna küla välisilme parandamiseks.

2017. aastal tekkis klubis Kanarbik kahetine arvamus põhikirja, kassaraamatu ja revideerimise vajalikkuse osas, mis viis selleni, et 2018. aasta maikuus lõpetati 37 aastase klubi tegevus. Et aga loodus tühja kohta ei salli, moodustati viie ühistegevust igatseva pensionäri eestvedamisel  12. oktoobril 2018 pensionäride seltsing Sügiskuld, kuhu kuulub tänasel päeval 15 liiget. Suuremad sündmused 2018. aastal olid Kadri-Mardi kihluspidu 72 inimese osavõtul ja 2019 aastal Kadri- Mardi pulmapidu sama suurele seltskonnale. Toimus veel postkaartide valmistamise õpituba Illukalt pärit Valve Kollo ja Kaja Kurve juhendamisel ja Regina Urbi koostatud mälumäng. Korraldasime kaks huvireisi, võtsime osa valla poolt korraldatud eakate päevadest. Kohtusime sõbrapäeval  traditsiooni kohaselt Iisakus, jõulupeol Tudulinnas Karupesas. 2020. aastaks tehtud plaanid on lükkunud aastasse 2021- loodame väga, et midagi siiski õnnestub hoolimata Covid -19-st  korraldada.

Hetkeseisuga on külas rahvast vähe, ülekaalus pensionärid. Kuid lootust ei tohi kunagi kaotada, usume, et aastatega midagi muutub, nooremat rahvast tuleb juurde ning kultuuri ja seltsielu metsakülas jätkub taas suurema särtsuga.

Lühikokkuvõtte tegi Zinaida Pikhoff  (tel. 53423400)                   mai 2021.a.